maaelumuuseumid.ee
Eesti Põllumajandusmuuseumi kogud - Eesti Maaelumuuseumid
Eesti Põllumajandusmuuseum jäädvustab oma kogudes Eesti maakuluuri, põllumajanduslikku tootmist, omandisuhteid, põllumajandusharidust ja -teadust puudutavad ainest, säilitab, uurib ning vahendab seda laiemale üldsusele näituse- ja teadustegevuse kaudu. Teave kogude kohta on kättesaadav Eesti Muuseumide Infoväravas MuIS aadressil www.muis.ee/catalogue (Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Maaelumuuseumid SA). Eesti Põllumajandusmuuseumi kogudes on ligikaudu 59 000 museaali, millest üle poole moodustab fotokogu. 2019. aasta seisuga on dokumentide ja käsikirjade kogu suurus 12 000 museaali. Ajaliselt hõlmavad need tsaariaega, Eesti Vabariiki 1918-1940, Teise Maailmasõja aegseidokupatsioone, Nõukogude Eestit ning ka taasiseseisvunud Eesti Vabariiki. Dokumentide ja käsikirjade kogust leiab väga mitmekesist materjali maaparanduse, taimekasvatuse, aianduse, mesinduse, loomakasvatuse, põllumajanduslike organisatsioonide, põllumajanduspoliitika, põllumajandushariduse ja muudegi põllumajandusega seotud teemade kohta, arvukalt leiab erinevaid nõukogude aegseid teadlaste ja üliõpilaste teadustöid. Suur osa meie kogu materjalist on seotud talude ajalooga. Nii võib meie muuseumist leida talukaarte, ostu-müügilepinguid, maaparandusplaane, majapidamisraamatuid, auhinnatunnistusi, isikudokumente, kviitungeid, teatisi, aga ka näiteks põhjalikumaid kodu-uurimuslikke töid ning mälestusi elust maal ja taludes tsaariajast alates. Analoogseid materjale leiab ka nõukogudeaegsete ühismajandite, kolhooside ja sovhooside kohta. Mahukamad on veel erinevate silmapaistvamate põllumajandusteadlaste materjalid, muuhulgas on esindatud Elmar Haller, Jüri Kuum ja Kalju Kask, ning organisatsioonide nagu Eesti Sordiparanduse Seltsi, Roela-Altserva Maanaiste Seltsi, Eesti Loomaarstide Koja ja Haanja Maanoorte Ringi materjalid. Kogu sisaldab etnograafilisi põllutööriistu, põllumajandustehnikat, majapidamis- ja tarbeesemeid, Eesti Maaülikooli ja põllumajanduslike koolide õppematerjale. Kogude komplekteerimisel on tugevuseks olnud seos Eesti Maaülikooliga ja 1970.–1980. aastate kogumisreisid (kogumise haare ulatub peaaegu üle kogu Eesti). Näituseväljakul paikneb unikaalne suuremõõtmeline põllumajandustehnika: traktorid, ekskavaatorid ja teised eksponaadid. Varem näituseväljakul asunud lokomobiilid on paigutatud ekspositsioonihoone nr 4 (Linamaja) tehnikafondi näitusele. Muuseumis säilitatakse väheleiduvaid Eestis toodetud põllumajandusmasinaid: „Lellepi“ külvikuid, „Franz Krulli“ atru ja niidukeid, „Lõhmuse“ atru, kännujuurimismasin, külvik-kultivaator, „Ratniku“ tuuli- ja kartulivõtumasin. Nõukogude perioodist on esindatud „Punane Krull”, „Võit” (endine „Lellep”), Põlva EPT. Rikkalikult on esindatud rehepeksumasinad, külvi-, koristus- ja tuulamisvahendid. Muuseumil on ainulaadne 81-esemeline talurahva veovahendite kogu, milles leidub vedruvankreid, vitsratastega heinaveokärusid, regesid, saane, palgiveokelke, kaarikuid. Arvukalt on muuseumis linakasvatuse ja –töötlemisega seotud esemeid: eritüübilisi lõuguteid, ropsimõõku, linaraatse, linakamme, käsi- ja hobujõul töötavaid linamurdmismasinaid. Mesindusinventarist on esindatud eritüübilised õlg-, pakk- ja raamtarud. Piimandusega seotud esemetest on enim koorelahutajaid ja võimasinaid. Haruldane on Karl Julius Happichi kollektsioon, mis sisaldab piimaproovi võtmise vahendeid, laboratooriumiinventari ja etnograafilisi ning arheoloogilisi piimatoodete valmistamisega seotud esemeid Vene Keisririigi Euroopa-osast.Veterinaaria on esindatud arvukate loomaarsti- ja seemendustehniku töövahenditega. Arvukalt leidub muuseumi kogudes ameti- ja aurahasid, mälestus- ja tunnustusesemeid. Kogus on  peamiselt must-valgeid fotod ja negatiivid Eesti maaelust alates 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani. Fotodele on jäädvustatud kõige erinevamaid töid maaharimisest rehepeksuni, karjakasvatust, aiandust ja mesindust. Kogus on rikkalikult materjale ka põllumajandusseltsidest, haridusest ja perekonnaelust. Üheks unikaalsemaks eksponaadiks on Sangaste krahv Friedrich Georg Magnus von Bergile kuulunud fotoalbum 1896. aastast. Kümme aastat tagasi täienes fotokogu Eesti riigimõisate valitsejale Kaarel Roosilehele kingitud väärtusliku nahkköites albumiga, milles on mitusada fotot omaaegsetest riigimõisatest. Eesti Põllumajandusmuuseumil on olemas video-, filmi-, fono- ja muusikakogu. Muuseumi filmikogu on jaotunud peamiselt kaheks. Ühe osa kogust moodustavad dokumentaalfilmid mitmesuguste põllumajanduslike tööprotsesside jäädvustamiseks, milles Rehepeksmine 1972, Harkadra tegemine 1975, Käsi-linatööd 1977, Teravilja koristamine käsitsi 1982, Prangli lina 1983 jt). Teise osa moodustavad õppe- või reklaamiotstarbelised filmid uute põllumajanduslike tehnoloogiate, meetodite jms kohta, millest enamik pärineb teistest toonastest liiduvabariikidest (stuudiod Lennautšfilm, Mosnautšfilm, Vene NSFV piirkondade kinoringvaadete stuudiod), mõned ka Eestist (Hübriidkaalikas Kuusiku, Sigalate elektrifitseerimine jt). Siia juurde võiks arvata ka mõned Eesti NSV majandeid …