vaksal

4

30. mai
kiiev– zaporižia


kiievi rongijaama mõlemas otsas on suured fuajeed, nende kahe vahel jooksevad platvormiread. fuajeedes on kollaste päistega mustad tablood, milledel rohelised kirjad näitavad, mis kell ja kuhu rongid sõidavad, ning, väga oluline!(ilmub mõnikümmend minutit enne raudruuna vaksalisse jõudmist), milliselt platvormilt väljuvad, sest viimast infokillukest piletilt endalt näha ei saa. 

rada number 9, kiiev– zaporižia. 20:36 kuni 06:57. 

vagun number 5 oli jaotatud lahtisteks kupeedeks, igas neist ühe akna all lauake ja neli voodit, teise akna all kaks voodit, millest alumise lauaks ja kaheks istmeks liigendada sai. koht number 50 oli kitsama osa ülemine nari, kuhu pärast tunnikest sõitu ronisin ja pikali heitsin.

konduktor jagas neile, kes 20 lisagrivnat maksnud olid, voodilinu, aga madratsid ja padjad olid kõigil hinna sees: 90,36 grivnat ehk umbes 9 eurot. 

kümne ja poole tunnine rongisõit. süüa ei pakutud, aga kõigil oli oma moonakott kaasas. kõrvallauas kraamisid kolm pensionäri ja kahekümnendates eluaastates noor blondiinike kilekoti välja ja sealt ilmusid reas saiapäts, vorstilatt, kurgid, mineraalvesi ja keedetud munad. vanusest hoolimata kutsusid naised üksteist “djevuška!” ning vadistasid pimedani.

3

30. mai. kiiev.

kui keegi peaks eales zaporižiasse sõita tahtma, siis mul on kõik selge. kiiev brisboli d-terminali jõudes– sinna sõidab lennujaamabuss, mis korjab rahva otse lennuki alt peale– tuleb end läbi passikontrolli ja meeleheites pealetükkivate taksojuhtide hordide peaustest välja suruda. 100 meetrit paremal seisavad tee ääres lillad risttahukad, millel rattad all ja peal “sky bus” kirjutatud. väljast lilla, seest rohelise-sinisekirju ja kuum! õueski on 26 kraadi sooja.

40 grivnat ja tund aega hiljem seisin vaksali ees, tirisin kohvri pagasiruumist välja ja olin kimbatuses: kuidas oma internetis makstud 8-eurone erinevate venekeelsete sõnadega täidetud paberileht pileti vastu vahetada. 

rongijaama sisse astudes on paremal ja vasakul hulk kassasid, moodustades fuajee ümber sõõri. nad annavad informatsiooni, müüvad pileteid, ja tõesti, nagu ma pärast poolt tundi ekslemist tänu ühele kohalikule avastasin, vahetavad ka tõendeid piletite vastu. 

kolmas telefonioperaatori life müügipunkt (esimene, kus inglise keelt räägiti) müüs mulle 95 grivna eest kohaliku sim-kaardi ja 50 raha eest kõneaega. vajalikud atribuudid olemas. 3 tundi rong nr 072 vagun viieni.