sooja

pikkade õhtute saabudes
tuleb kapi otsast alla võta tolmunud mõtted
mis suvel mõtlemiseks liiga kerged olid
lasta neil keerelda sõlme ja keerdu
kuni puntras on terve pea

eks siis ole pikkadel külmadel õhtutel
piparmünditee kõrval midagi ka lahti harutada
vanaema harutab mul ikka sügise saabudes kampsuneid
et saaks talveks uusi sooje käpikuid

mina ei oska kududa
kui siis ainult sõnu mustrisse paberile
kuid külmetades mööda rüütli tänavat kõndides
mõistad et luule südames ei soojenda sõrmi lume eest
luua kujund kuidas meie hingeõhk tantsib külmas õhus
kuid reaalsuses on lihtsalt külm

elada õhust ja armastusest
on riskantne dieet
kui armastus pole pidev sisend 
kui armastus on ühepoolne
dieetarmastus armastus-light

ja nõnda lebadki voodis üksi oma kunstiga
kuni nõnda külm hakkab
et põletad ahjus käsikirju mis sooja annavad

näed siis
lõpuks oli ka kunstist midagi kasu

8

18.03 esimene kohtumine
Esimesel kohtumisel pidin tõdema, et täiskasvanud kodukakkude varjevärvus on ideaalne ja sulestik sulandus puuga, mille taustal nad istusid. Selleks hetkeks olid pojad ilmselt juba paar päeva pesast väljas olnud ja turnisid kõrgel puude ladvades. Esimesel korral mina neid veel lendamas ei näinud. Kõrgel istudes erilist fotot ka ei saanud.

19.03 teine hommik
See hommik ärkasin vara ja olin enne päikesetõusu kakkudel külas. Hommikud sellel ajal olid külmad, ilm oli taas talviseks läinud. Väljas oli -6 kraadi ning kartsin, et kakupojad ei ela neid öid üle. Hommik see eest oli ilus ja karge. Päike tõusis ja värvis raagus puuladvad oranžiks, jättes mulje nagu oksad põleksid. Kolm unist kakupoega istusid külg külje kõrval ja püüdsid niimoodi rohkem sooja saada. Arvan, et sellel oksal olid nad oma öö mööda saatnud, see oli esimene kord kui nägin neid madalamal istumas. Mõne aja mööduses sirutasid kakud tiibu ja tõusid lendu. Julgen väita, et need oli kakupoegade esimesed lennukatsed.

Kodukakk, tawny owl (Strix aluco)
18.-22.03.16