jah see

„Sa oled kohutav.“
„Sa oled kole.“
„Sa oled liiga paks.“
„Sa vaata ennast!“
„Mul tuleb Sind nähes okserefleks esile!“
„Sa oled väärtusetu libu.“
„Sa ei oska isegi keppida.“
Kas tead, et kui selliseid asju pidevalt kuulata ja neid pikemalt analüüsida, tekibki selline tunne, et Sa oledki üks üleliigne ja väärtusetu sitt siin maailmas? Jah, inimesed ütlevad, et see polnud armastus. Võibolla see polnudki seda, lihtsalt üks mõttetu edasi-tagasi pendeldamine ja sisutu keppimine. Ma isegi ei tea, mida ma Temas nägin, ent Talle mõeldes tekib ikka mu kõhus imelik tunne – nad ütlevad, et need on liblikad, mina ütleks, et need liblikad on juba ammu surnud. Alguses olin ma tõesti vaimustuses Temast ja sellest, mis Tema näolapi taga peitus. Tähendab, Ta oli tõesti äärmiselt nägus ja see polnud mõni vale, päris tihti mõtlesin ma, et mille kuradima pärast just mina Talle huvi pakun, ent kui pikemalt mõelda (siin polegi vaja eriti palju ajusid ragistada), olingi ma lihtsalt piisavalt naiivne plikatirts, kellega vahetevahel keppida. Vahetevahel? Pigem kogu aeg. Muud me ei teinudki, kui vaid hullasime, suitsetasime, jõime alkoholi, tegime hapet ja vahel isegi rääkisime. Kõige ilusam moment oli see, kui me istusime rõdul ja tõmbasime paki sigarette ära, diskuteerisime teatud teemadel ja naljatasime, et võiks kohe ja praegu alla hüpata, sedasi käsikäes. Ta oli täiesti surmtõsine ja hiljem tekkis mul isegi hirm. Ma olin ju see nõrgim lüli, kes oleks ilmselgelt alt hüpanud ja poleks julgenud seda sammu ette võtta. Ehk siis Ta oleks pidanud üksinda end sodiks hüppama ja mina oleks ilmselt Teda lihtsalt sealt ülevalt vaadanud, suures vihahoos sülitanud peale ja suitsetanud edasi. Jõle karm mutt olen ikka. Võibolla oleksin ma lihtsalt Talle nuttes jooksuga järgi läinud, paitanud Ta pead ja suudelnud verist ninaotsa. See variant oleks minu puhul tüüpilisem. Ma ei suutnud Talle vastu hakata. Ei füüsiliselt ega vaimselt. Ma ei tahtnud ka. Tähendab, kui asjad väga hulluks läksid ja minu keha oli täiesti tundetu peksasaamisest, tekkis küll mingit sorti vimm Ta vastu ja ma tahtsin nii kuradima väga Ta hinge peal trampida, tirida välja Ta organid ja pista need seejärel põlema. Tahtsin teha Talle samamoodi haiget, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Seda tahan ma siiamaani. Et Ta tunneks sedasama, mida mina tundsin Temaga koos olles. Et Ta mõistaks, kuivõrd valus see „kogemus“ mu jaoks oli, niivõrd traumeeriv üksnes seitsmeteistaastase jaoks. Meie suhe algas juba siis, kui ma kõigest viisteist olin. Mida kuradit teab üldse üks viieteistkümnene tütarlaps seksist? Mille kuradi pärast Ta leevendab oma sisemist valu ja üüratult suurt kurbust alkoholi, umastite ja kepiga? Ma pidasin end tol ajal niivõrd kõvaks naiseks. Arvasin, et nii ongi õige ja ju siis ma olengi loodud üheks mõttetuks seksobjektiks, kellel puuduvad prioriteedid ja unistused. Tähendab, kas ma tõesti ei unistanud millestki? Loomulikult unistasin. Ma unistasin normaalsest elust, sellest, et meie vahel oleks kõik korras ja see terror saaks läbi. Et ma saaks viimaks ometi hingata sügavalt sisse ja tõdeda, et ma olen Temast üle ning võin lihtsalt niisama minema jalutada. Aga ei, see võttis mul mitu aastat  aega ja siis oli see ka mu jaoks nii kuramuse raske, et ma lihtsalt ulgusin ülejäänud päevad nagu väike titt, süüdistasin end kõik see aeg, pidasin end jõle räpaseks ja arvasin, et olen teinud suure vea. Aga möödusid päevad, kuivasid pisarad ja kadusid kergemad verevalumid ning kõik hakkas muutuma. Ma siiamaani mõtlen, mis oleks saanud, kui see oleks teisiti lõppenud. Kui ma poleks Teda persse saatnud ja avaldanud oma arvamust meie suhte kohta. Oleksin ma saanud sinise silma? Ilmselt. Aga see mõte, et mis oleks saanud, närib seestpoolt ja paneb vahetevahel nuuksuma. Just nimelt, nuuksuma. Ma ei oska enam õieti nutta. Ma mäletan seda tunnet väga selgesti, aga ilmselt olen ma liiga tuim, et midagi tunda. Täiesti emotsioonitu olla on kohutav. Aga see on parem, kui Sind närib kurbus või mõni muu negatiivne emotsioon. Mul ei lähe eales meelest, kuidas Ta mulle ütles.
„Need verevalumid teevad Sind just ilusamaks, kallis.“
Need on osa minust. Need ei defineeri mind. Jah, ma olen ilusam, aga kuradi värdjas, oli seda vaja teha? Miski minus tahab Teda nii hirmsasti tagasi, ent mingi osa ütleb, et ei, see on vale, enese lolliks tegemine ja alandamine. Ma ei vaja Teda. Ma olen vaba. Viimaks ometi.

Oh Jah see I out with this one ya! My #Artiste jus tell I THAT! So if I nuh mash up nuh show IN #BELIZE I caah go back a yard (JAMAICA) WORST #JUDGEMENTYARD!!! JAH FASTEN I SEAT BELT DEH FI MI YA….CUZ A SERIOUS WARNING THAT….Big upz to #myartiste #SIZZLAKALONJI ALWAYS… #AREADYMIREADYFIDEM…WATCH OUT SATURDAY APRIL 4TH,2015 #MOEISH ALONGSIDE #BLUE #HOLE #BAND….Rehearsal was great first night so today again….#UPNESS!

Hey Jah, if you’re seeing this, just know that im sorry for everything that i’ve done wrong... i love you and hopefully i can hide it well enough from now on.