teest

poistest sõbrad

Räägi mulle tüdrukust keda armastad
räägi mulle teest mis pole veel kulunud
sellest tüdrukust
kes jõudis kaugemale kui mina
kui me istume aknalaual su
poissmehekorteris jalgupidi rippu
sellesse suurde linna
kus päike hakkab varsti tõusma
ma näen õndsat naeratust su huulil
kui lausud ta nime
sa oled armunud ja
see teeb su pööraseks

kõik armastajad vist upuvad silmadesse
mille joove on paratamatu hukk
me väikestele südametele
too many lovers in your lifetime ain’t good for you
aga mina olen ikka
sama kaugel ja sama lähedal
kui sa ka enam armunud pole
vaid murtud ja värisev ja pettunud

-Triin Tasuja, kogust “Provintsiluule”